CAPE TOWN – Garden Route Roadtrip

26.03.2017

 

Enne reisi Cape Town’i kohta uurides jäi silma, et Garden Route on külastamist väärt. Algul tundus, et seda siiski ette ei võta, aga viimasel hetkel panime ikkagi plaani paika ja istusime autosse. Garden Route on Lõuna-Aafrika edelapoolsel rannikul asuv teekond, mis ühendab seal paiknevaid ilusaid linnasid. Nimetus tuleneb selle piirkonna rohelisest ja mitmekesisest loodusest. Cape Town’i poolt sõites paistab algul, et sõidame läbi lõputu kuiva kõrbe. Garden Route’ini jõudes on kontrast suur, loodus on lopsakas ja roheline, palju on laguune, jõgesid jne. Talvel/kevadel on rannikult ka vaalasid näha.

 

 

Meie plaan nägi ette esimeseks õhtuks Mossel Bay’sse jõuda, järgmine päev Eastern Cape’ini kimada ja õhtuks tagasi koju tulla. Startisime päikesetõusuga ja esimese rannikuäärse osa läbisime metsiku tuule saatel, mille tõttu kahjuks drooni ei saanud lennutada. Vaated olid küll metsikult ilusad, tee oli ümbritsetud ühelt poolt mäeaheliku ja teiselt poolt ookeaniga. Turistide peale oli ka korralikult mõeldud, sest teed olid head ja iga nurga taga oli peatuspaik järjekordse imelise vaatega. Esimese pikema peatuse tegime Hermanus’es, mis paistab olevat üks tore rahulik linnake pensioniea veetmiseks. Söögiga esimeses ettejuhtuvas kohvikus jäime juba harjumuspäraselt väga rahule ja liikusime edasi. Tuul sai selleks ajaks ka otsa ja veetsime pooltunnikese järjekordses lõputus rannas.

 

 

Teel saime järjekordselt näha tohutut rikkust ja äärmist vaesust. Kõikjal on kõrvuti township, kus inimesed (üldjuhul mustad) elavad plekist hurtsikutes, vibe tundub pigem ohtlik ja kahtlane ning seal kõrval järjekordne villade piirkond, kus üks maja uhkem kui teine ning ilusad autod seisavad aias. Veider oli ainult see, et üheski rikkurite piirkonnad polnud inimesi näha. Ju siis olid toas peidus. Ühes sellises asulas tegime väikse peatuse, et järjekordset ilusat vaadet nautida ja seekord üllatusime ka vee värvis. Nii türkiissinine!

 

 

Järgmiseks sihtkohaks oli l’Agulhas – Aafrika kõige lõunapoolsem tipp. Sinna oleks saanud sõita otse sisemaalt, aga tahtsime ikka mööda rannikut liikuda ja toksisime maps’i sisse väikse mereäärse koha Die Dam. Halb idee, selle tõttu saime üsna pika maa mööda inimtühja kruusateed vurada. Tee äärde jäi vaid üks veinimõis ja paar üksikut maasturit kihutas mööda. L’Agulhas ise ei olnud eriline vaatamisväärsus, aga vähemalt on linnuke kirjas.

 

 

Sealt edasi sõitsime juba läbi kõrbesarnase põõsas-maastiku Mossel Bay poole. Alates Swellendam’ist algas aga oaas! Mäed, kõrged puud, järved, laguunid, lopsakas loodus. Peale siledat ja kuiva kõrbe oli see väga värskendav ja põnev. Mossel Bay’sse jõudsime pimedas, broneeritud ööbimiskoht osutus väga toredaks ja esimene ettejuhtuv söögikoht samuti suurepäraseks. Oh üllatust..

 

 

Hommikul startisime otse Bloukrans silla poole. Bloukrans jõgi, mille kohal see sild laiub, on piiriks western ja eastern Cape vahel. Sild pole kuulus aga teps mitte seetõttu. Seal asub hoopis üks Garden Route’i kuulsamaid atraktsioone, maailma kõrgeim benji hüpe sillalt. Kaalusin küll ühest ja teisest küljest, kas tasub Priidule mainida 😀 tuli välja, et silla benji on tal natuke nagu bucketlist’is seega tuleb minna. Minu omast on see küll välja jäänud, soetasin omale pileti Priidule kätt hoidma. Tuli välja, et ainus, kelle kätt oli vaja hoida, olin mina 😀 Hüpatakse silla keskelt, sõidutee alt. Sinna saamiseks oli silla külge ehitatud võrest põrandaga käimisrada. Minu akrofoobia oli täie hooga platsis ja peale esimest viite meetrit kaalusin tagasi minekut. Rada ise oli kuskil pool kilomeetrit pikk. Kuna Priidu oli esimene hüppaja, siis tal oli kiire ja üks instruktoritest talutas mu silla keskele. Kõlab nagu mina oleks mingi katsumusega hakkama saanud 😀 Napilt jõudsin Priidu hüppeks ikka kohale. Väga laheda feeling’uga koht oli muidu. Hiljem, kui ohutusse kaugusesse olime jõudnud, tabas mind kahetsus. Oleks ju võinud ka hüpata? Oh well, lisame selle benji siis minu bucketlist’i ka.

 

Järgmine peatus – Nature’s Valley. See rand väärib oma nime, imeline lihtsalt.

 

 

Tundus, et ega palju ilusamaks saagi minna ja sõitsime otse Knysna poole. Knysna on üks Garden Route’i tuntumaid linnakesi ja kindlasti kohustuslik peatuspaik. Jõudsime sinna paar tundi enne päikeseloojangut. Tõdesime, et vaade Knysna East Head’ilt on tõesti must see ja leidsime taaskord suurepärase söögikoha. Päikeseloojang oli juba ohtlikult lähedal ja otsustasime, et koju me küll ei jõua. Pimedas ei ole Aafrikas üldse meeldiv sõita. Võtsime booking’ust suvalise ööbimiskoha ja ostsime poest veini ja kogemata ka hirmkalli juustu. Pole hindadele niiväga tähelepanu pööranud, sest need on tavaliselt madalad. Seekord saime karistada 10 eurise juustuga 😀 vähemalt maitses hästi. Üldiselt poodides normaalset juustu pole nagu ka mujal maailmas, ainult sellised pehmed turbojuustud. Aga juust juustuks, ööbimiskoht osutus jällegi eriti toredaks. Asus pooleldi mäe otsas ja vaate järgi tundsime ennast nagu Como järve ääres 🙂 Hommikusöök oli ka suurepärane. Tundub, et söökidega pole Cape Town’i kandis lihtsalt võimalik mööda panna. Kõik on hea, värske ja odav.

 


 

Tagasiteel põikasime veel Brenton Beach’ile kuni hakkas vihma kallama. Pidupäev kohalike jaoks, uudistes kõlasid vaid rõõmuhõiked, et ehk vihm toob veepuudusele veidigi leevendust.

 

 

Viimase peatuse tegime Victoria Bay’s, mis on selle piirkonna tuntuim surfirand. Veetsime tunni-paar vees ja sõitsime kodupoole. Viimane ots tuli ikkagi pimedas sõita. Paraku on Lõuna-Aafrikas väga kõrge kuritegevuse tase ja kunagi ei tea, kas taga olevas autos on toredad inimesed või sooviksid nad hoopis koos sinu auto ja asjadega plehku panna. Jõudsime loomulikult turvaliselt koju. Väsinud, aga õnnelikud!

 

 

//Garden Route is a must do while in Cape Town. We planned a two day trip but ended up booking another night. Our main destination at the first day was l’Agulhas, the southern most tip of Africa. Not much to see there though but managed to find some beautiful locations on the way. We spent the night in Mossel Bay.

 

Next up – Bloukrans bungee which is probably the main attraction on Garden Route. Bloukrans bungee is the highest bridge bungee in the world. The bridge itself is amazing even if you don’t jump. After Bloukrans we started to drive back towards Cape Town. On our way stopped at Nature’s Valley beach which was ah-mazing!! The beach totally deserves it’s name.

 

After that we went to Knysna – also a must see place. The view from the East Head viewpoint is beautiful and there’s a good restaurant Senza down the road. We decided to spend the night in Knysna and booked a random accommodation through booking.com which turned out to be very cute. I could totally recommend the Lagoon Lodge at Knysna – beautiful place with a beautiful view, super friendly staff and delicious breakfast. We also visited the Brenton Beach in Knysna which was, not surprisingly though, spectacular. Spent a few hours surfing in Victoria Bay as well.

No Comments

Sorry, the comment form is closed at this time.