Mentawai Part 3

Edasi läks ajaarvamine juba sassi, tiirutasime erinevate saarte vahel ringi, surfasime, ostsime kohalikust väiksest külast värsket kookost. Tea, kas peale Mentawai inimtühju paradiisirandu oskamegi muid kohti enam hinnata? 🙂 Ja ei tea, kas sealsed elanikud ise ka teavad, kui imeline nende kodu on? Kas nemad unistavad suurlinnas elamisest? Mentawai saared on ilma paadita täiesti kättesaadamatud. Seetõttu peale väheste kohalike ja surfipaatide seal kedagi ringi ei liigu.

Sellest tuleb nüüd üks pildipostitus 🙂

Mentawaist on kuulnud ilmselt iga vähe vägevam surfar. Seal saarte vahel asub kümneid maailmaklassi laineid ja iga surfar tahaks saada pilti sealses helesinises ja kristallselges vees barrel’is (torus? :D) sõites. Meiega ühines ka Lõuna-Aafrikast pärit, aga Balil elav surfar Wesley. Tulevase surfikarjääri tarbeks panen endale kirja, et kohad, kus surfasime, olid Island, Playgrounds ja Pitstop? Praegu surfihooaega pole, aga saime meiegi kõvemat swell’i näha ja sain Priidu kaadrisse pea, et tube’s 🙂

Pildi tegi Erik

Vahepeal sattusime interneti levipiirkonda ja Eestist olid saabunud uudised, et jama majas, Balil vulkaan purskab. Kuna nett oli ajutine nähtus, jäime teadmatusse, kas Balile tagasi üldse saame. Ja sealt edasi Bangkoki. Aga no mis seal ikka.

Tagasi saamiseks seilasime Mentawai teise otsa, sest toopäev läks kiirpaat hoopis sealt. Sel korral läks õnneks ja saime paadi peale. Küll oli kurb ära minna. Tagasitee oli karm, meri oli tormine. Kõigutas nii, et asjad lendasid ja Priidu teavitas mind juba päästevesti asukohast. Aga Padangi me jõudsime, ööbisime huvitavas Bat n Arrows, ärkasime järjekordselt 5st hommikul, et tagasi koju lennata. Lennud läksid kiirelt, ainus meeldejääv sündmus oli üks hirmus tšillipipar, mille kogemata söögi seest nahka suutsin pista. Jeerum, kus põletas. Saatsin Priidu kiirelt saia ostma, et tulekahju kuidagi maha rahustada. Meil vedas, vulkaan lubas meid veel Balile tagasi. Järgmisel hommikul pandi lennujaam kinni.

Kirjeldamatu nädal imeliste inimeste seltsis imelises kohas. Ei oskagi oma emotsioone siia kirja panna. Minek oli seda absoluutselt ja igati väärt. Pani mind asjadele veidi teisiti vaatama, kogemus terveks eluks. Ja ei mingit merehaigust, beat that. Nüüd oleme tagasi organic-hipster-avokaadovabariigis Canggus 🙂

Ei pääse suveniiriostust ka mere peal