One Night in Bangkok

14.12.2017

Kolm ööd tegelikult. Nädal peale algset plaani saime lõpuks Bangkoki lennata. Esimese asjana plaanisime seal Indoneesia kahe kuu viisa teha. Kulutasime mõned tunnid kogu vajaliku paberimajanduse kokku ajamiseks, kuid selgus, et neil on järneval päeval putka kinni ja meie oma viisasid enne äralendu kohe kuidagi kätte ei saaks. Selgee, teeme siis ikkagi kohapeal. Oleks juba ammu võinud, see edasi-tagasi lendamine on palju kulukam ja tüütum kui alguses tundus. Aga Bangkok oli siiski hea idee. Mina polnud varem linnapeal tuuritanud, aga kuidagi tõmbas sinna. Tundus, et on minu masti linn ja nii oligi! Mitte, et ma seal elada tahaks.. Linnad on kuidagi ahistavad, üle paari päeva ei kannata olla, väsitab ära. Palusin Priidul öelda, mis ta Bangkokist arvab ja ta ütles, et banaanipannkoogid olid imelised!

 

Bangkokis on sellessuhtes tore, et seal on nii luksust kui saab ka odavalt läbi ajada. Tänavatoit on hea ja odav. Parim osa on see, et iga nurga peal müüakse värskeid puuvilju, mida viilutatuna osta saab. Takso on ka väga odav. Ainult natuke tuleb nendega vaielda, et nad ikka taksomeetri tööle paneks, muidu maksad kolmekordse hinna. Kaubanduskeskusi on ka igale maitsele. Me veetsime mõned head tunnid ebay-laadses keskuses 😀 nagu Hiinas, kõike pakutakse. Käisime veel China town’is lõputute kangariiulite vahel tiirutamas. Hinnad võrreldes Eestiga kordades odavamad. Loomulikult hüppasime läbi Khaosan road’ilt, mis on põhiline turistitänav. Õhtuti on seal üsna kirev elu koos klassikaliste frititud elukatega. Priidu toppis ühe väiksemat sorti prussaka ilusti suhu ka (maitses väidetavalt nagu kuivatatud kala). Musi jäi see õhtu saamata!

Tädike taustal imetlemas mu tantsuoskusi Skytraini oodates

Üks õhtu otsustasime minna Sky Bar’i – baar, kus filmiti Hangover’i teine osa. Lõime ennast pika aja natuke lille ja Priidu oli sunnitud endale isegi pikad püksid ostma. Muidu poleks sisse lastud. Baar ise oli väga pisike, turiste täis, muusikat polnud ja ilmselgelt nii kallis, et üle ühe kokteili juua ei raatsiks. Hiljem mõtlesime kõrvaltänaval pingpong show‘d vaatama minna. Tundus väga halb idee, aga Priidu oli natuke kade, et tema midagi nii imetabast veel kogenud ei ole ja mina olen. Ühte selleteemalisse baari meid ka üsna jõuga sisse suruti, kuid tulime selg ees välja, sest Priidu ettekujutus asjast sai sekundiga purustatud. Ei ole mitte kaunis vaatepilt 😀 Ma ju ütlesin! Viimasel päeval võtsime ette templid. Kahjuks ilm meile ei halastanud – lauspäike. Asja tegi hullemaks see, et templisse sisse pääsemiseks peab dresscode vastav olema. Kuningapalee templis käisin üksi, Priidu jäeti oma lühkadega ukse taha. Buddha templid on imelised, no vaadake vaid!

No Comments

Post A Comment